Apost­li­ku usu­tun­nis­tu­se jär­gi on Ju­mal ta­e­va ja maa loo­ja. Piib­li al­gu­ses on see sel­gelt ja liht­salt öel­dud: „Al­gu­ses lõi Ju­mal ta­e­va ja maa.“ (1Ms 1: 1).

Siin tä­hen­da­vad ta­e­vas ja maa ter­vet maa­il­mak­õik­sust ehk uni­ver­su­mi. Kõik ole­ma­so­lev ei si­sal­da mi­da­gi, mis oleks Ju­ma­last sõltu­ma­tu. Kogu näh­tav ja näh­ta­ma­tu maa­ilm, loo­mad ja ini­me­sed, on osa­ke­sed Ju­ma­la loo­dud ter­vi­kust. Ju­mal on se­ad­nud maa­il­mak­õik­su­se­le al­gu­se ja tema seab sel­le­le ka lõpu.

Kõige taga on Ju­mal

Ju­mal ise on ol­nud al­gu­sest pe­a­le ja iga­ves­ti. Kõik muu on tema loo­dud. Ris­tiu­su jär­gi ei saa Ju­ma­la ole­ma­so­lu ja tema loo­mis­tööd mõis­tu­se­ga se­le­ta­da. Ju­ma­la lap­se­le on need usu­as­jad: „Mina usun Ju­ma­las­se, Isas­se kõi­ge­vä­e­lis­se, ta­e­va ja maa Loo­jas­se.“

Te­a­dus püüab uu­ri­da ja sel­gi­ta­da maa­il­ma sünni mõis­ta­tust ning loo­du­se ja ini­me­se aren­gut. Siis­ki ei ole see suut­nud an­da am­men­da­vat vas­tust elu sünnile ja tä­hen­du­se­le. Usk usal­dab seda, et kõige taga on kõi­ge­vä­e­li­ne Ju­mal, ta­e­va­ne Isa.

Ka loo­du­ses mõju­vad se­a­dus­pä­ra­su­sed ehk loo­dus­se­a­du­sed, mis on ini­me­se ja­oks muu­tu­ma­tud, on Ju­ma­la loo­dud reeg­li­pä­ra­su­sed. Loo­mi­su­su põhjal on või­ma­lik mõtel­da ja mõis­ta, et Ju­mal võib teha nei­le eran­deid, mida ini­me­ne ko­geb kui ime­sid.

Ju­mal lõi kõik oma sõnaga

Piib­li loo­mis­kir­jel­dus­te kau­du saab ilm­siks, et Ju­mal lõi kõik oma sõnaga tühju­sest. Maa­il­ma sünniga se­o­tud arut­lu­sed alg­ka­o­sest või algp­lah­va­tu­sest põhi­ne­vad inim­m­õis­tu­sel, mit­te Piib­lil.

Piib­li kir­jel­dus Ju­ma­la loo­mis­tööst ja maa­il­mak­õik­su­se sünnist on võrdle­mi­si pii­ra­tud. Pii­bel ei ole loo­dus­te­a­du­se õpik ega püüagi se­le­ta­da kõige loo­du sündi ja aja­lu­gu üksi­kas­ja­li­selt. Piib­li pe­a­mi­seks tee­maks on Ju­ma­la ja ini­me­se suhe.

Pii­bel rõhu­tab seda, et Ju­ma­la loo­mis­töö on hea. Maa­il­ma luu­es nägi Ju­mal, et kõik on hea. Loo­du kan­nab aga pat­tu­lan­ge­mi­se ras­ket pä­ran­dit, mil­le mõjul ri­kub patt ja iga­su­gu­ne kur­jus Ju­ma­la tööd.

Pääst­mi­ne Jee­su­ses

Ju­mal on oma loo­dut ar­mas­tav Isa. Ta on loo­nud kõik, ja sel­le­pä­rast on ta val­mis­ta­nud pääst­mi­se pat­tu lan­ge­nud inim­kon­na­le oma Po­jas Jee­su­ses Kris­tu­ses.

Ju­mal lõi ini­me­se iga­ve­seks olen­diks. Pat­tu­lan­ge­mi­se ta­ga­jär­jel sai ini­me­se osaks siis­ki surm (Rm 5: 12). Usu kau­du Kris­tu­ses saab ini­me­ne siis­ki pä­ri­da iga­ve­se elu ta­e­vas. Sel­le­le elu­le kut­sub Ju­mal kõiki ini­me­si.

Tekst: Pent­ti Sau­lio

Al­li­kas: Sii­o­nin Lä­he­tys­leh­ti 2/2001

Tõlge: Ul­la Pa­lo­la

Jul­kais­tu vi­ron­kie­li­ses­sä kie­li­liit­tees­sä 11/2013.