– Olen pal­ve­ta­nud kümneid aas­taid, et saak­sin pa­tud an­deks.

Nõnda rää­kis ini­me­ne, kes oli al­les saa­nud kuul­da ja us­ku­da an­dek­sand­mi­se evan­gee­liu­mi.

Usk­li­kud ini­me­sed jät­ka­vad veel­gi Jee­su­se poolt oma jüngri­te­le an­tud üle­san­net ning kuu­lu­ta­vad ”mee­le­pa­ran­dust pat­tu­de an­dek­sad­mi­sest”. Usk­li­ku­de­le ini­mes­te­le on an­tud vo­li­tus an­da pa­tud an­deks. Sel­lest saa­me lu­ge­da Jo­han­ne­se evan­gee­liu­mi 20. pe­atü­kist: ”Võtke vas­tu Püha Vaim! Kel­le­le te iga­nes pa­tud an­deks an­na­te, nei­le on need an­deks an­tud.”

Mee­le­pa­ran­du­se­le ei ole täp­selt et­te kir­ju­ta­tud koh­ta või ae­ga. Kui ini­me­ne rää­gib, et patt rõhub tema süda­me­tun­nis­tust, usk­lik ini­me­ne kuu­lu­tab tal­le pa­tud an­deks Jee­su­se le­pi­tus­töö läbi. Siis ta­sub võtta vas­tu evan­gee­liu­mi õnnis­tus.

Meie ta­hak­si­me ol­la pa­re­mad ini­me­sed ja oma te­gu­sid pa­ran­da­da. Mee­le­pa­ran­dust ei teh­ta siis­ki nii, et kõi­ge­pe­alt pa­ran­da­tak­se oma elu ja siis, kui tun­dub, et see on pii­sa­valt hea, ühi­ne­tak­se Ju­ma­la las­te­ga. Jee­sus hoi­a­tab sel­li­se mee­le­pa­ran­du­se eest. (Mt 12: 44–45.)

Usu muu­dab elu

Mõis­tus ja usk on va­he­pe­al vas­ta­mi­si, sest us­ku ei suu­da kät­te saa­da mõis­tu­se abil. Ka see on Ju­ma­la taht­mi­ne: ”Kuna maa­ilm Ju­ma­la tar­ku­ses ei tund­nud Ju­ma­lat ära tar­ku­se abil, siis oli Ju­ma­la­le mee­le­pä­ra­ne pääs­ta sel­le nar­ri kuu­lu­tu­se kau­du need, kes usu­vad” (1Kr 1: 21).

Jee­sus rõhu­tas lap­se sar­nast usu ja tõstis lap­se usk­li­ku ees­ku­juks. Laps usal­dab oma va­ne­maid: juba väi­ke imik usal­dab seda, et ta saab va­ja­li­ku hoo­lit­su­se ja kait­se. Nõnda ta­haks Ju­mal, et ka meie usu­me Tema sõnas­se.

Jutt sel­lest, et maa peal on Ju­ma­la lap­si, kes on kuu­lu­ta­nud pat­te an­deks pä­rast Jee­su­se sur­ma kuni tä­na­se pä­e­va­ni, on inim­m­õis­tu­se­le nar­ri kuu­lu­tust. Aga Ju­mal on oma sõnas lu­ba­nud, et sel­li­ne narr kuu­lu­tus pääs­tab need, kes sel­les­se usu­vad.

Ju­mal an­nab evan­gee­liu­mi mõjuda ini­me­ses ”vai­mu vil­ja­de­na”. Ini­me­sel ei ole vaja muud kui võtta vas­tu õnnis­tus, Ju­mal an­nab kõige muu. Ju­ma­lalt saa­me evan­gee­liu­mi kau­du jõudu us­ku­da. Kui ini­me­ne saab pa­tud an­deks, sünnib taht­mi­ne muu­ta oma elu Ju­ma­la tah­te ko­ha­seks.

Tekst: Juha Luok­ka­la

Al­li­kas: Päi­vä­mies 27/2015

Tõlge: S. K.

Jul­kais­tu vi­ron­kie­li­ses­sä nu­me­ros­sa 10.5.2017