Pii­bel on pääst­mi­se raa­mat, mil­le kesk­seks sõnu­miks on il­mu­tus Jee­su­sest Kris­tu­sest ning tema val­mis­ta­tud pääst­mi­sest. Pii­bel ju­tus­tab ka, mil­li­ne on Ju­mal ja kui­das ta te­gut­seb.

Pii­bel il­mu­tab, et Ju­mal on loo­nud kõik ning hoi­ab en­da loo­dut al­les. See ei ole vist ras­ke­maid usu küsi­mu­si, sel­le­le on ju ole­mas vas­ted ka teis­tes re­li­gi­oo­ni­des.

Sõnu­mit Jee­su­sest kui pääst­jast on juba ras­kem he­aks kii­ta. Näi­teks ris­tiu­su ja ju­dais­mi va­hel on müür just sel­le­pä­rast, et ai­nult ris­tiusk tun­nus­tab Jee­sust kui pääst­jat.

Sõnu­mit Pühast Vai­must ja tema tööst see­vas­tu on täi­es­ti või­ma­tu rat­si­o­naal­selt mõis­ta. Ju­mal kui Isa, Poeg ja Püha Vaim ei ole mõis­te­tav mit­te mõis­tu­se, vaid il­mu­tu­se ja usu na­jal. Mar­tin Lut­her kä­sit­les as­ja oma Väi­ke­ses Ka­te­kis­mu­ses usu­tun­nis­tu­se põhjal rah­va­pä­ra­selt, ta­ba­valt ja mit­mekülg­selt. Ta se­le­tas sel­gelt, mis tä­hen­dab, et Ju­mal on Isa, Poeg ja Püha Vaim. Isa Ju­mal lõi ter­ve il­ma­maa ning hoi­ab pi­de­vat al­les kõike loo­dut. Poeg Ju­mal lu­nas­tas oma kan­na­tu­se ja sur­ma­ga inim­kon­na ära patu, sur­ma ja põrgu val­la alt. Püha Vaim teeb oma pühit­se­vat tööd ini­mes­te seas, kut­su­des ja ai­da­tes ini­me­si pääst­mi­se osa­dus­se ning kaits­tes neid sel­les.

Kol­main­sus kui pääs­teõ­pe­tu­se alusmü­ür

Ju­ma­la kol­main­sus kuu­lub krist­li­ku õpe­tu­se tuu­mi­kus­se. Kol­main­sus on Ju­ma­la-usu ning pääs­teõ­pe­tu­se vun­da­ment. 381. aas­tal tun­nus­ta­tud Ni­kaia Kons­tan­ti­noo­po­li Usu­tun­nis­tus võtab kok­ku kol­main­susõ­pe­tu­se pe­a­joo­ned: ”Meie usu­me ühte­ain­sas­se Ju­ma­las­se - - ta­e­va ja maa - - Loo­jas­se. Ja ühte­ain­sas­se Is­san­das­se Jee­su­ses­se Kris­tu­ses­se, Ju­ma­la ai­nusün­di­nud Po­jas­se, kes Isast on sündi­nud en­ne kõiki ae­gu, - - val­gus val­gu­sest, tõe­li­ne Ju­mal tõe­li­sest Ju­ma­last, sündi­nud, mit­te loo­dud. - - Meie usu­me Pühas­se Vai­mus­se, Is­san­das­se ja Ela­vaks­te­gi­jas­se - -”

Lu­ter­li­kest tun­nis­tus­raa­ma­tu­test nõus­tub Augs­bur­gi tun­nis­tus vana ki­ri­ku­kä­si­raa­ma­tu aru­saa­mi­se­ga Ju­ma­la kol­main­su­sest: ” Ki­rik õpe­tab üksmeel­selt Ni­kaia ki­ri­ku­ko­gu ot­su­se alu­sel, et on ole­mas üksai­nus ju­ma­lik ole­mus, keda ni­me­ta­tak­se Ju­ma­laks ja kes on tõe­li­ne Ju­mal. Ja siis­ki sel­les ju­ma­li­kus ole­mu­ses on kolm isi­kut, igaüks sama ole­mu­selt, sama või­mas, sama iga­ve­ne: Ju­mal Isa, Ju­mal Poeg ja Ju­mal Püha Vaim. Need kolm on üks ju­ma­lik ole­mus, iga­ve­ne, ja­ga­ma­tu, pii­ra­ma­tu, mõõtmatu väe, tar­ku­se ja hel­du­se­ga, üks, kõigi näh­ta­va­te ja näh­ta­ma­tu­te as­ja­de loo­ja ning alal­hoid­ja. Sõna “isik” ei tä­hen­da osa kel­lest­ki tei­sest või oma­dust, vaid ke­da­gi, kes ek­sis­tee­rib ise­seis­va­na”.

Kol­main­sus Uu­es Tes­ta­men­dis

Ju­ma­la, Jee­su­se ja Püha Vai­mu teod moo­dus­ta­vad Uu­es Tes­ta­men­dis ühe ter­vi­ku. Püha Vaim oli ala­ti Jee­su­se isi­ku juu­res. Püha Vaim mõjus kaa­sa Jee­su­se sünnis, ris­ti­mi­ses, õpe­tu­ses, kuu­lu­tu­ses ja te­gu­des. Jee­sus käs­kis ris­ti­da Isa ja Poja ja Püha Vai­mu ni­mel. Jee­sus väl­jen­das oma su­het Isas­se, öel­des: ”Mina ja Isa ole­me üks.” (Jh 10: 30).

Apos­tel Pau­lus põi­mis oma kir­ja soo­vi­tus­se Ju­ma­la kol­main­su­se: ”Is­san­da Jee­su­se Kris­tu­se arm, Ju­ma­la ar­mas­tus ja Püha Vai­mu osa­dus ol­gu teie kõi­ki­de­ga!” (2Kr 13: 13) Ar­mu­an­di­dest, tee­ni­mis­vii­si­dest ja Ju­ma­la väe aval­dus­test rää­ki­des rõhu­tas Pau­lus ühtsust (1Kr 12: 4−6). Ta too­ni­tas ühtsust ka siis, kui ta rää­kis Jee­su­sest ja loo­mi­sest: ”Tema on näh­ta­ma­tu Ju­ma­la kuju, kogu loo­du es­masün­di­nu, sest tema läbi on loo­dud kõik, mis on ta­e­vais ja maa peal, mis on näh­tav ja näh­ta­ma­tu, ol­gu troo­nid või üle­mu­sed, ol­gu va­lit­su­sed või mee­le­val­lad - kõik on loo­dud tema läbi ja tema poo­le.” (Kl 1: 15−16)

Pühad krist­li­kud toi­me­tu­sed soo­ri­ta­tak­se kol­main­sa Ju­ma­la, Isa ja Poja ja Püha Vai­mu ni­mel. Lõpuks lo­e­tak­se Is­san­da õnnis­tus, mis sa­mu­ti lõpe­ta­tak­se Isa ja Poja ja Püha Vai­mu ni­mel. Need prak­ti­kad too­ni­ta­vad toi­min­gu­te püha ise­loo­mu. Nad ei ole inim­li­kud, il­ma­li­kud kok­ku­saa­mi­sed, vaid pe­a­tu­mi­ne püha Ju­ma­la ees, kes Piib­li jär­gi on Isa kui loo­ja, Poeg kui lu­nas­ta­ja ja Püha Vaim kui pühit­se­ja.

Ju­ma­la kol­main­sust on tih­ti näit­li­kus­ta­tud kolm­nur­ga joo­ni­se abil. Kolm­nur­gast on abi, kui õpi­tak­se, mil­li­ne on sa­la­tud ning sil­ma­paist­ma­tu Ju­mal ning kui­das saab Ju­ma­la te­gu­sid uu­ri­da kol­mest vaa­te­vink­list.

Tekst: Ee­ro Nuo­li­o­ja

Al­li­kas: SRK aas­ta­raa­mat 2005

Tõlge: Mar­ja Jo­ke­la

Jul­kais­tu vi­ron­kie­li­ses­sä kie­li­liit­tees­sä 11/2013.