Hil­ju­ti pe­a­tas mind tä­na­val üks ini­me­ne, kes pi­das Piib­lit käes.

Ta pa­lus luba, et oma usust mul­le rää­ki­da. Ma kuu­la­sin teda ning ütle­sin siis, et tema aru­saa­mi­ne usu­as­ja­dest tun­dus mul­le väga võõras ja et ma ei leid­nud sel­le­le põhju­seid Piib­list.

Meie ves­tel­des oli mul tun­ne, et meie va­hel ei ol­nud Püha Vai­mu te­ki­ta­tud usuo­sa­dust ega ka ühe­su­gust aru­saa­mist usu­a­lus­te koh­ta.

Ma näi­ta­sin te­ma­le Piib­lis mõnin­gaid koh­ti, mil­le põhjal ma rää­ki­sin, kui­das ma ise usun.

Üks usk ja usu­ar­va­mus

Piib­li põhjal ko­gub Püha Vaim Ju­ma­la lap­sed siin maa peal Ju­ma­la ko­gu­du­seks, kel­lel on ühe­su­gu­ne ning ühine usu­ar­va­mus.

Apost­li­kus usu­tun­nis­tu­ses me tun­nis­ta­me, et usu­me ”üht püha krist­lik­ku ki­ri­kut” ning ”pühade osa­dust”.

Usu­pu­has­ta­ja Mar­tin Lut­her se­le­tab usu­tun­nis­tust nõnda: ”Mina usun, et maa peal on ole­mas püha­ma­test püham, väi­ke rühm ja ko­gu­dus ühe ain­sa Pea, Kris­tu­se al­lu­va­te­na, Püha Vai­mu poolt kok­ku kut­su­tud, ühes usus, mee­les ja aru­saa­mi­ses, oma­des mit­me­su­gu­seid an­deid, kuid üksmeel­sed ar­mas­tu­ses, il­ma lahk­ne­mis­te ja tüli­de­ta.”

Ju­ma­la sõna kuu­la­mi­ne toob pühade osa­dus­se

Ma pak­ku­sin pat­tu­de an­dek­sand­mi­se evan­gee­liu­mi sel­le­le ini­me­se­le, kel­le­ga olin tä­na­va peal koh­tu­nud, aga tema ei taht­nud võtta seda vas­tu.

Tema ar­va­tes seda ei ole vaja usu tek­ki­mi­seks. Piib­li jär­gi usk siis­ki te­kib just evan­gee­liu­mi kuu­lu­tu­sest (Rm 10:16-17).

Lut­her se­le­tab, et me ei saaks Kris­tu­sest mit­te mi­da­gi te­a­da ega te­mas­se us­ku­da ning teda oma Is­san­daks saa­da, kui Püha Vaim seda ei pak­kuks mei­le evan­gee­liu­mi kuu­lu­tu­se kau­du. Ju­ma­la sõna kuu­la­mi­ne on pühade osa­dus­se saa­mi­se al­gu­seks. (Usuõ­pe­tus)

Kui Püha Vaim ju­hib ini­me­se mee­le­pa­ran­du­se läbi pühade osa­dus­se, saab te­mast ini­me­se õv pe­ta­ja (Jh 14:26, 1Kr 2:9-10).

Püha Vaim an­nab Ju­ma­la las­te­le ühise aru­saa­mi­se sel­lest, kui­das ini­me­ne Ju­ma­la lap­seks saab ja kui­das ta sel­les osas võib püsida.

Vaim tun­nis­tab

Pühade osa­dus on min­gi nii­su­gu­ne asi, mida ini­me­ne ei saa loo­mu­li­ke sil­ma­de­ga näha.

Mee­le­pa­ran­du­se ar­mu saa­nud usk­lik ini­me­ne saab siis­ki näha Ju­ma­la rii­ki usu läbi (Lk 17:21, Jh 3:3).

Pau­lus kir­ju­tab: ”See­sa­ma Vaim tun­nis­tab koos meie vai­mu­ga, et me ole­me Ju­ma­la lap­sed.” (Rm 8:16)

Pau­lus näit­li­kus­tas Ju­ma­la las­te osa­dust tei­ne­tei­se ning Kris­tu­se­ga kir­ju­ta­des ihu ja sel­le liik­me­te koh­ta. ”Meie kõik ole­me ühe Vai­mu­ga ris­ti­tud üheks ihuks.” (1Kr 12:13)

Sel­le ko­gu­du­sei­hu pe­aks on Kris­tus – ihu pääst­ja (Ef 5:23).

Vai­mu ühtsuse aus­ta­mi­ne

Patt, hin­ge­va­en­la­ne ja maa­ilm ki­pu­vad Vai­mu ühtsust ära rik­ku­ma.

Pii­bel õhu­tab Ju­ma­la lap­si seda ühtsust ja oma­va­he­list ar­mas­tust aus­ta­ma ning sel­le eest hoo­lit­se­ma: ”Mina - - kut­sun teid üles ela­ma sel­le kut­su­mi­se vää­ri­li­selt, mil­le­ga te ole­te kut­su­tud, kogu aland­lik­ku­se ja ta­sa­du­se­ga, pika mee­le­ga, üksteist sal­li­des ar­mas­tu­ses, ning ol­les usi­nad ra­hu­si­de­me kau­du pi­da­ma Vai­mu an­tud ühtsust.” (Ef 4:1-3)

Pühade täi­e­lik osa­dus lä­heb täi­de Kris­tu­se tei­se tu­le­mi­se pä­e­val. Siis saab tema ko­gu­dus ava­li­kuks kir­gas­ta­tu ja rõõmut­se­va­na.

Sel­le poo­le me rän­da­me pühade osa­du­ses an­des­tu­se evan­gee­liu­mi na­jal.

Tekst: Pek­ka Ait­ta­kum­pu

Tõlge: S.V.

Jul­kais­tu vi­ron­kie­li­ses­sä nu­me­ros­sa 22.8.2018