Inimene ei ole kunagi suutnud oma mõistusega aru saada Kõigeväelisest Jumalast ja tema suurusest. Vana Testamendi prohvet Jesaja kirjutas: ”Tõesti, sina oled ennast varjav Jumal, Iisraeli Jumal, Päästja.” (Js 45: 15) Jesaja kirjutas ka: ”Aga minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed, ütleb Issand. Sest otsekui taevad on maast kõrgemal, nõnda on minu teed kõrgemad kui teie teed ja mõtted kõrgemad kui teie mõtted.” (Js 55: 8−9)
Inimene võib Jumalat tundma õppida ainult nõnda, et Jumal ennast talle ilmutab. Jumal kõnetab inimest looduses, elusaatuses ja rahvaste ajaloos (Rm 1: 20, Jh 9: 3, Ap 17: 26–27). Ta räägib meiega meie südametunnistuses (Rm 2: 15). Eriti ilmutab Jumal ennast inimestele Pühas Piiblis ja meie Vabastajas Jeesuses Kristuses (Hb 1: 1−3).
Uskmatul inimesel ei ole võimalust õppida tundma Jumalat ilma Jumala sõnata. Selle tõttu on Jumal andnud inimestele oma sõna. Püha Piibel on Jumala ilmutuse käsiraamatuks. See peab alati olema usu ja elu kõige kõrgem juht (2Pt 1:19–21, Ps 119: 105).
Inimene saab rahu Jumalas
Jumal tahab ilmutada ennast inimestele: ”Ma olen sind armastanud igavese armastusega, seepärast jääb mu osadus sinuga.” (Jr 31: 3) Inimene on ainus olend maailmas, kes võib kuulda Jumala häält, toetuda temale, armastada ja teenida teda. See tuleneb sellest, et inimene on loodud Jumala näo järgi (1Ms 1: 27).
Jumal on tähendanud, et inimene elab ühenduses temaga. Sellepärast saab inimsüda rahu ainult Jumalas (Mt 16: 26).
Jumala ilmutus enesest ei ole ainult nimekiri Jumalaga seostuvatest tähtsatest asjadest . See on eelkõige ilmutus sellest, milline on tema püha ja vaga tahtmine, kuidas ta suhtub patusse ja millise päästmise patust ja surmast on ta inimestele valmistanud.
Jumal juhib ja suunab
Piibel näitab, et Jumal juhib viimaste aegade sündmusi (2Ts 2: 3−4). Kui maailmalõpp on lähedal, austavad inimesed vähem Jumalat ja tema sõna (1Tm 4: 1; 2Tm. 3: 1−2). Jumal ja tema sõna ei ole muutunud ega muutu (1Pt 1: 25, Hb 13: 8).
Inimene on põhiliselt sama kui enne. Ta on ka teadmatult täiesti sõltuv oma Looja hoolest. Ta on muutuste keskel segaduses, kardab ja on ebakindel. Ta igatseb seotuse järele Loojaga, kui ta ise seda ka ei mõista.
Kuigi Jumal laseb eksitusel suureneda (2Ts 2: 11), ta ka kutsub inimesi ühtsusse endaga. Ta näitab oma jõudu looduses, kus Jumala tööpäev jätkub. ”Vaata, mina teen hoopis uut: see juba tärkab, kas te ei märka?” (Js 43: 19). Jumala väe suurus ja inimese väiksus tulevad esile ka inimesi hirmutavates looduskatastroofides (Hb 12: 26−27).
Meie Looja suuremaid loomistöö imesid ja elu kingitusi on lapse sündimine – lapse, kes on juba alates siginemisest osaduses Kristuse lepingu tööga usu kaudu. Usume ja tunnistame, et ainult Jumal võib anda elu ja tema võib ka selle ära võtta. Selle pärast kõnetab inimest ka surmaga kohtumine.
Jumal teadis meie elukäiku juba enne, kui olime sündinud (Ps 139: 16). Sellest hoolimata on sageli raske mõista, et Jumal juhib meie inimeste elu ja rahvaste ajalugu, sest meie vaatame sündmusi väga lühikese aja jooksul ja meie mõistus on piiratud.
Eriti raske on aktsepteerida, et elu katsumused, näiteks rasked haigused või õnnetused, on Jumala antud asjad. Usu kaudu võime tunnistada Jumala targa käe juhtimist meie elus ja ka ligimeste elus. See tõestab meile, et tasub uskuda Jumalasse ja toetuda tema abile. ”Sündigu sinu tahtmist mööda” (Mt 6: 10) on alati ajakohane palve.
Usk sünnib evangeeliumist
Piibli uurimine ja lugemine on väga tähtis. Sellest hoolimata ei saa keegi vagaks, Jumalale kõlbeliseks, Piiblit lugedes, sest selleks vajatakse Jumala riigi evangeeliumi. ”Usk tuleb kuulutusest, kuulutus aga Kristuse sõna kaudu.” (Rm 10:17)
Kui Martin Luther tõlkis Piiblit, tõlkis ta sõna ”kuulutusest” sõnaga ”evangeelium”. Usk sünnib evangeeliumist, mis on kuulutus pattude andestamisest Jeesuses Kristuses. Seda evangeeliumit võib kuulda ainult Jumala riigis. Nõnda jätkub Kristuse töö Püha Vaimu tööna tema koguduses (Ef 1:22−23).
Looduslik silm ja uskmatus näevad ainult koguduse inimlikku raami. Aga usu kaudu näeb inimene armulikku ja vaga Jumalat, kes elab oma koguduse keskel. Ka Jeesuse aja uskmatud inimesed ei näinud, et nende keskel õpetas Jumala Poeg (Jh 1: 11, 14).
Jumal tutvustab oma riiki ka praeguse aja inimestele (Js 2: 2). Meie palume, et inimesed tuleksid kuulama Jumala sõna ja et Jumal aitaks need meeleparanduse kaudu oma riiki, sest väljaspool Jumala kogudust ei ole päästmist.
Jumala lapsele on Piibli sõna ja Jumala riigi evangeelium ”kasulik õpetamiseks, noomimiseks, parandamiseks, kasvatamiseks õiguses” (2Tm 3: 16). Evangeelium on meile kõigile Jumala vägi (Rm 1: 16).
Tekst: Kimmo Puolitaival
Allikas: Siionin Lähetyslehti 7–8/2012
Tõlge: Ulla Paukkunen
Julkaistu vironkielisessä kieliliitteessä 11/2013.
Blogit
Luetuimmat
Toimitus suosittelee
Viikon kysymys