”Kas said kutse peole? ”
”Sain küll, aga ei tea, mida selga panna.”
”Kutse sees oli ju nõuanne riietumiseks!”
Kutseid on mitmesuguseid. Osa neist järgitakse, aga mõnikord tuleb midagi vahele. Tavaliselt valmistutakse peoks kutse saatjat austades.
Maistest kutsetest kõrgem on igale inimesele suunatud kutse ühendusse Jumalaga (Lk 14:16–23). Selle aluseks on Jumala armastus inimese vastu.
Jumal lõi inimese oma näo järgi, aga patt rikkus selle kuju. Oma armastusega hakkas Jumal pattulangenud inimese päästmiseks täide viima oma päästeplaani, mille ta oli oma pojaga kokku leppinud juba enne maailma loomist. Selles kutsub Jumal inimest tagasi ühendusse temaga.
Täielik and armust
Jumalalt inimesele saadetud kutse on and ja ergutus. And ei ole and, kui selle saamiseks tuleb pingutada. Täielik and saadakse armust, anni andja heast tahtmisest. Et pärida meile Jumala poolt osutatud andi, pattude andeksandmist, on vaja usku Jumalasse ja tema sõnasse. Jumala osutatud kutse sisaldab ka maise ja igavese elu õnnistust.
Usk on Jumala töö (Jh 6:29; Fl 1:29). Tema avab südame vastu võtma usu anni. Usuga omandab inimene Kristuse ettevalmistatud õndsuse. See on taevalikuks peoks valmistumine, Isa austades ning niisuguse riietusega, mis on kohane tema ees.
Inimene ei suuda teenida oma õndsust, vaid selleks on vaja Jumala suurt armastust. See armastuse ja headuse väljendus oli näha ja kuulda Jordani jõel, kui Ristija Johannes tähistas Jeesust ja ütles: ”Vaata, see on Jumala Tall, kes kannab ära maailma patu!” (Jh 1:29.) Jumal andis oma Poja lepituseks meie pattude pärast. Meie õndsus põhineb selle pärast Jumala täiuslikul armul.
Hea sõnum, evangeelium, kutsub inimest, kes on kaotanud elava ühenduse Jumalasse. Martin Luther tõdeb: ”Mina usun, et ma ei suuda omaenda arust või jõust Jeesusesse Kristusesse, oma Issandasse, uskuda või tema juurde tulla, vaid Püha Vaim on mind evangeeliumi läbi kutsunud, mind oma andidega valgustanud, õiges usus pühitsenud ja hoidnud, nii nagu ta kutsub, kogub, valgustab, pühitseb kõiki kristlasi maa peal ning hoiab neid Jeesuse Kristuse juures ainsas õiges usus.”
Kutse meeleparandusele
Jumal kõnetab ja äratab inimest elusaatuste, looduse ja rahva elukäikude kaudu. Eriti kõnetab ja kutsub ta meid enda juurde oma sõnaga. Siis kui kuuled seda kutset, on aeg parandada meelt (Hb 3:15).
Jumal on oma armastuses kannatlik ja pikameelne. Ta ootab hetke, millal ta võiks oma armu näidata (Js 30:18). Siiski on hea meeles pidada, et Jumal ei noomi ega kutsu lõpmatult. Jumala armastav kutse on alati tõsine asi. Jeesuse sõnade järgi ei päri kutse hülgajad taeva õndsust. (Lk 14:24).
Inimesele on omane lükata otsustust kaugemale. Paljud kalkuleerivad ja ütlevad, et parandavad meelt kunagi hiljem, kui vanaks saanud või surma lävel.
Salm kirjas roomlastele (Rm 2:4) äratab inimest küsides: ”Või suhtud sa üleolevalt tema helduse ja sallivuse ja pika meele rohkusesse ega saa aru, et Jumala heldus tahab sind juhtida meelt parandama?” Jumala päästev armastus on suunatud inimese vastu sellisena, nagu ta on. Meelt parandades hoiab inimene oma elu alles (Hs 18:27).
Jumala omad kuulutavad
Paljud uurivad meie ajal: kust on leida elava Jumalat, kellelt saan halastuse? Kristus ise seadis oma riigi maa peale. Johannes jutustab, kuidas tuli alla taevast uus Jeruusalemm (Ilm 21:2–3). Selle püha linna, Jumala riigi, peidus on Jumala sõna.
Jumala riigi ülesandeks on pidevalt esil pidada evangeeliumi head sõnumit. Jumal on jätnud omadele ameti kuulutada lepitust. (2Kr 5:18). Evangeeliumi kaudu kutsub Jumal ikka uuesti patust inimest meelt parandama. Ta ootab kannatlikult, et võida halastada ja teha inimene tema riigi elanikuks.
Kui Kristus ilmub teist korda maa peale au ja kirkusega, tõusevad Jumala riigi elanikud kutse saatja, taevase Isa juurde. Evangeelium viib uskuja igavesse rõõmu.
Tekst: Oiva Savela
Allikas: Siionin Lähetyslehti 1/2016
Tõlge: A. S.
Julkaistu vironkielisessä numerossa 10.5.2017
Blogit
Toimitus suosittelee
Viikon kysymys