Seadus on põhjalik ja range. Jeesus õpetas, et juba südames sündinud vale kavatsus rikub Jumala tahte. Mitte keegi ei suuda elada nii, et Jumala tahte vastu ei eksiks. Seadus on siiski piiramatu ja nõuab selle täiuslikku järgimist.
Kristuse täiuslik töö
Paulus õpetas: „Sest seda, milleks Seadus oli võimetu, kuna see oli jõuetu inimloomuse tõttu, on teinud Jumal, kes mõistis patu inimeses surma, läkitades oma Poja patuse loomuse sarnasuses ja patu pärast.” (Rm 8:3)
Kuna inimene ei ole täiuslik ega suuda elada ilma Jumala tahte vastu eksimata, on Jumal ise teinud seda meie eest. Jumala Poeg sündis maailma inimeseks, et lahti osta kõik, kes on seadusealused (Gl 4:4–5).
Ainult Jeesus on elanud täiesti Jumala tahte kohaselt. Meie pääste ei põhine meie enda süütul elul, vaid Kristuse täiuslikkusel. Tee ühendusse Jumalaga ei ole seaduse järgimine, vaid Jeesus Kristus. Seaduse ülesanne on patuteadvust äratada ja juhtida ärganud inimene Kristuse juurde, tema järgijate hulka. Kristuse omadel on Püha Vaimu jõul elavaks tegev evangeelium. Püha Vaim äratab inimeses usu, mis toob Kristuse täiusliku töö temale omaks.
Seaduse vagadus ja usu vagadus
Piibel teeb selge vahe seaduse järgimisel põhineva vagaduse ja usu vagaduse vahel. Paulus kasutas oma õpetuses näitena usu esiisa Aabrahami. Tema uskus Jumala lubadust ja see arvestati talle õiguseks. Aabraham ei olnud õiglane ehk Jumalale kõlblik tema enda tegude, vaid usu põhjal. Seevastu need, kes panevad oma lootuse seaduse järgimise peale, on selle needuse all. (Gl 3; Rm 4)
Paulus rõhutas: „Aga Seadus ei ole usust, vaid „kes seda täidab, jääb elama selle kaudu”. Ent Kristus on meid Seaduse needusest lahti ostnud, kui ta sai needuse meie eest − sest on kirjutatud: „Neetud on igaüks, kes puu küljes ripub” −, selleks et Aabrahami õnnistus saaks paganatele osaks Kristuses Jeesuses ja et me tõotatud Vaimu saaksime usu kaudu.” (Gl 3:12–14)
Seaduse järgimisel põhinev vagadus ja usu vagadus ei sobi kokku. Need välistavad üksteist. Seda rõhutas Paulus galaatlastele: „Teie, kes te tahate saada õigeks Seaduse kaudu, olete Kristusest eemale viidud, olete armust kõrvale jäetud.” (Gl 5:4)
Seaduse orjus ja Vaimu vabadus
Paulus andis nõu: „Vabaduseks on Kristus meid vabastanud. Püsige siis selles ja ärge laske endid jälle panna orjaikkesse!” (Gl 5:1) Seadus ei anna jõudu seaduse järgimiseks, vaid ainult nõuab ja kohustab inimest. Sellepärast nimetas Paulus seaduse all elamist orjuseks ja ütles, et kristlased ei tohi sellega nõustuda. Ori peab järgima oma isanda tahet ja määrusi kõiges.
Seaduse orjus tähendab reeglitest kinnipidamist. Valmis reegliloendid paistaksid inimeste meelest uskumist ja usklikuna elamist võib-olla kergemaks tegevat. Need apelleerivad mõistusele. Elav usk ei tähenda siiski reeglitest kinnipidamist. Mitte keegi ei kõlba Jumalale ainult väliselt reeglitest kinni pidades ning ega kõiges pole võimalik juhiseid või valmis tegevusmudeleid koostada. Jumal on oma Pojas vabastanud kristlased nii, et seda pole tarvis isegi üritada. Jumal ise juhib neid oma Püha Vaimuga, mida ta on andnud iga uskliku sisimasse. Kristlase südametunnistus on seotud Jumala sõnaga. Püha Vaim annab nõu ka Jumala koguduses usu ja eluga seonduvate küsimustega.
Seadus juhib inimest just nagu väljastpoolt. Püha Vaim seevastu juhib usklikku inimest sisimast. Kristlased järgivad Jumala tahet vabatahtlikult. Jumala Vaim õpetab, et Jumala tahe on õige ja hea, ning annab tahtmise selle järgimiseks. Jumala arm õpetab jumalakartmatusest lahti ütlema (Tit 2:11–12). Püha Vaim juhib ka siis, kui kristlane on Jumala tahte vastu eksinud ja langenud pattu. Siis juhib Vaim andeks paluma ja eksimusi parandama ning annab selleks jõudu. Vabastaja täiuslik töö parandab inimese langemised Jumala ees, aga maist vastutust oma tegude eest peab inimene ise kandma.
Tekst: Ilkka Lehto
Tõlge: A. V.
Allikas: Kristityt vapaus (Kristlase vabadus), Ajankohtaista 2014
Julkaistu vironkielisessä kieliliitteessä 6.5.2015.
Blogit
Toimitus suosittelee
Viikon kysymys