Pii­bel soo­vi­tab aus­ta­da ühen­dust ko­gu­du­se­ga

Pii­bel rõhu­tab Ju­ma­la sõna kuu­la­mi­se täht­sust. Apos­tel Pau­lus kir­ju­tas: „Usk tu­leb kuu­lu­tu­sest, kuu­lu­tus aga Kris­tu­se sõna kau­du.” On täh­tis tul­la kok­ku kuu­la­ma, mis Ju­mal ta­hab oma Vai­mu läbi aval­da­da. Usk aga ei teki, kui Püha Vaim ei tee tööd sõna kuu­lu­ta­jas ja kuu­la­jas.

Väi­ke bee­bi kas­vab oma elu esi­me­sed kuud nii, et ta sööb ai­nult oma ema rin­na­pii­ma. Rin­na­piim on tu­gev ja toi­tev. Apos­tel Peet­rus võrdleb ka Ju­ma­la sõna jõudu rin­na­pii­ma­ga: „Nagu äs­jasün­di­nud lap­sed igat­se­ge vai­mu­lik­ku sel­get pii­ma, et te sel­le va­ral kas­vak­si­te pääs­te poo­le, kui te ole­te tun­da saa­nud, et Is­sand on hel­de” (1Pe 2:2–3).

Mida tä­hen­dab Ju­ma­la sõna kuu­la­mi­ne?

Ju­mal aval­dab en­nast kõi­gi­le oma loo­dud ku­ning­rii­gis (Rm 1:19–20), kõi­gi­le rah­vas­te­le ning iga ini­me­se saa­tu­ses ja süda­me­tun­nis­tu­ses (Rm 2: 14–15). Pääs­teks on vaja ka veel mi­da­gi muud: Ju­ma­la eri­list aval­dust, mil­lest rää­gib püha Pii­bel, ning Pühas Vai­mus kuu­lu­ta­tud rõõmusõ­nu­mit Jee­su­sest Kris­tu­sest. Sõna on­gi Jee­sus ise (Jh 1). Ju­ma­la sõna kuu­la­mi­ne tä­hen­dab Jee­su­se juur­de tu­le­mist, tema kuu­la­mist. Jee­sus elab üles tõus­nu­na Is­san­da­na ko­gu­du­ses, mil­le Püha Vaim on kok­ku ko­gu­nud.

Pii­bel ma­nit­seb sõna kuu­la­ma

Piib­li kau­du er­gu­ta­tak­se meid kuu­la­ma sõna. Proh­ve­ti­te teks­ti­des kut­sub Ju­mal oma rah­vast kuu­la­ma tema sõna. Sel­les si­sal­dub lo­hu­tus ja lu­ba­dus Ju­ma­la hoo­lit­su­sest, tih­ti aga ka huk­kam­õist nen­de­le, kes on te­mast loo­bu­nud. Proh­vet Je­sa­ja raa­ma­tus Ju­mal tröös­tib oma rah­vast: „Kuul­ge mind, õig­lu­se nõud­jad, Is­san­da ot­si­jad! Vaa­da­ke kal­jut, mil­le küljest te ole­te rai­u­tud, ja ka­e­vu­au­ku, kust ole­te väl­ja ka­e­va­tud!!” (Js 51:1) Ju­ma­la sõna kuul­mi­ses si­sal­dub ka eluü­hen­du­se ot­si­mi­ne ain­sast õi­gest Ju­ma­last: „Kuu­le, Iis­ra­el! Is­sand, meie Ju­mal Is­sand, on ai­nus!” (5Ms 6:4). Evan­gee­liu­mi­des lõpe­tab Jee­sus tih­ti oma kõne hüüa­tu­se­ga „Kel kõrvad on, kuul­gu!” (Mt 13:9). Apos­tel Pau­lus kir­ju­tas kuu­la­mi­sest room­las­te­le: „Jä­re­li­kult, usk tu­leb kuu­lu­tu­sest, kuu­lu­tus aga Kris­tu­se sõna kau­du” (Rm 10:17). Ju­ma­la sõna kuu­la­mi­ne on nõnda se­o­tud kuu­lu­ta­tud sõnaga. Sel­le­pä­rast on täh­tis ko­gu­ne­da kuu­la­ma, mida Ju­mal ta­hab oma Vai­mu läbi aval­da­da.

Püha Vaim te­ki­tab usu

Mar­tin Lut­her kir­ju­tas Püha Vai­mu tööst: „Ei sina ega mina saaks ii­al­gi mi­da­gi te­a­da Kris­tu­sest, te­mas­se us­ku­da ega teda oma Is­san­daks hüüda, kui seda ei pa­kuks Püha Vaim evan­gee­liu­mi kuu­lu­tu­se va­ral ja seda meie süda­mes­se ei kin­giks” (Suur Ka­te­kis­mus, III õpe­tus). Nüüdi­sa­eg­ne teh­ni­ka, nagu in­ter­net, või­mal­dab Ju­ma­la sõna kuu­la­ta ka siis, kui see mui­du oleks või­ma­tu. Va­hel ole­me ahel­da­tud oma ko­du­des­se nii, et me ei saa as­tu­da us­ku­ja­te­ga ühen­dus­se. Alg­ko­gu­du­ses oli ühi­sel ko­gu­ne­mi­sel täh­tis roll. „Aga ne­mad püsi­sid apost­li­te õpe­tu­ses ja osa­du­ses, lei­va­murd­mi­ses ja pal­ve­tes. Nad vii­bi­sid pä­e­vast pä­e­va ühel mee­lel püha­ko­jas” (Ap 2: 42, 46). Kui alg­ko­gu­du­se elus oli ras­keid küsi­mu­si, tuli ko­gu­dus kok­ku vest­le­ma (näi­teks Ap 15). Ka meie, tä­na­pä­e­va Ju­ma­la lap­sed, va­ja­me va­hel ühi­seid vest­lu­si. Pii­bel ma­nit­seb ko­gu­du­se­ga ühen­dust hoid­ma: „är­gem jät­kem una­rus­se oma ko­gu­du­se koos­käi­mist, nõnda nagu mõnel on kom­beks, vaid jul­gus­ta­gem sel­leks üksteist − ja seda enam, mida roh­kem te nä­e­te seda pä­e­va lä­he­ne­vat” (Hb 10:25). Usk­li­kud pe­ak­sid­ki ala­ti jul­gus­ta­ma üksteist sõna­kuul­mi­seks, et ühen­dus Sõnaga – Kris­tu­se­ga – püsiks ja kas­vaks. Kui ma küsi­sin oma las­te kä­est, miks on hea min­na Ju­ma­la sõna kuu­la­ma, kost­sid nad: „Et püsiks usk ja saaks ta­e­vas­se!” Nii see on: et saak­si­me kord pä­ra­le.

Tekst: Mark­ku Kan­ni­ai­nen

Tõlge: M. J.

Al­li­kas: Sii­o­nin Lä­he­tys­leh­ti 6/2013

Jul­kais­tu vi­ron­kie­li­ses­sä kie­li­liit­tees­sä 11/2014.