Piibel algab looga sellest, kuidas Jumal loob maailma oma sõnaga. Jumal rääkis kohe esimestele inimestele, Aadamale ja Eevale. Piibli kolmandas peatükis jutustatakse, kuidas inimene langes kiusatusse Jumala sõna mitte kuulata: „Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?” (1Ms 3:1.) Pattulangemise tagajärjel inimene kahtleb, kas Jumala sõna peab paika.
Jumal on see, kes avab kõrvad kuulamiseks (Iiob 36:10). Vana Testament kirjeldab mitmel kombel Iisraeli rahva ja Jumala vahelist dialoogi. Esimesed patriarhid, esiisad, tahtsid olla oma elu erinevates olukordades kuulekad Jumala sõna vastu.
Vanas Testamendis on ka palju jutustusi sellest, kuidas valitud rahva inimesed ei olnud valmis Jumala sõnale kuuletuma. Prohvetite toonaseks ülesandeks oli olla Jumala sõna toojateks. Näiteks Jeremia räägib selgelt, kelle asja ta ajab: „Nõnda ütleb Issand.” (Jer 18:11.)
Prohvetid tuletasid Iisraeli rahvale meelde Jumala ja rahva vahelist liitu ning sellele vastavat elu. Veel Uue Testamendi Heebralaste kirjas viidatakse vana seaduse inimestele peetud Jumala kõnele: „Jumal, kes muiste palju kordi ja mitmel viisil rääkis esivanematele prohvetite kaudu.” (Hb 1:1.)
Kellel kõrvad on, see kuulgu
Uues Testamendis õpetab lihaks saanud Sõna ehk Kristus ise, et kellel kõrvad on, sel tuleb Teda kuulata (Mk 7: 14, 16). Evangeeliumid kirjeldavad mõtlema panevalt mitmeid olukordi, kus inimesed tahtsid kuulata Jumala sõna. Luukas jutustab: „Aga sündis, kui Jeesus seisis Genneesareti järve ääres ja rahvas tema juurde tungles Jumala sõna kuulama.” (Lk 5:1.)
Külvaja tähendamissõnas jutustab Jeesus erinevatest sõna kuulajatest. Keegi kuulab Jumala sõna, aga kuna ta aru sellest ei saa, haarab saatan külvatud sõna ära. Teine võtab sõna vastu rõõmustades, aga hülgab selle ahistusse sattudes. Ka kolmas kuulaja võtab sõna vastu, aga maised mured, rikkused ja naudingud takistavad sõna kasvu. Osa kuulajatest on soodne pinnas: nad kuulavad Jumala sõna, mõistavad seda ja annavad saaki. (Lk 8: 4–15.)
Uue Testamendi algkeeles, kreeka keeles, on kuulamist ja kuuletumist märkivad sõnad tuletatud sõnast tähendusega ‘kuulma’. Jumala sõna kuulamine ja kuuletumine käivadki koos. Luukase evangeeliumis ütleb Jeesus: „Õndsad on need, kes Jumala sõna kuulevad ja seda järgivad.” (Lk 11: 28.)
Rõõmusõnumi kuulutaja kaunid sammud
Keskne piiblikoht, milles jutustatakse Jumala sõna kuulmisest, on Pauluse kirjas roomlastele: „Sest igaüks, kes hüüab appi Issanda nime, päästetakse. Kuidas nad siis saaksid appi hüüda teda, kellesse nad ei ole uskunud? Aga kuidas nad saaksid uskuda sellesse, kellest nad ei ole kuulnud? Kuidas nad saaksid kuulda ilma kuulutajata? Kuidas aga saadaks kuulutada, kui ei olda läkitatud? Just nagu on kirjutatud: “Kui kaunid on nende jalad, kes kuulutavad head rõõmusõnumit.” Siiski mitte kõik ei ole saanud kuulekaks evangeeliumile. Sest Jesaja ütleb: „Issand, kes on uskunud meie kuulutust?” Järelikult, usk tuleb kuulutusest, kuulutus aga Kristuse sõna kaudu.” (Rm 10: 13–17.)
Elav usk sünnib Kristuse sõna kuulmisest. Piibli sõna muutub elavaks, kui Jumala lapsed seda Püha Vaimu kaudu kuulutavad. See ei välista Piibli lugemise tähtsust. Jumala sõnas on jõud, mis ehitab üles usklikku inimest (Ap 20:32). Jumala sõna on Jumala tarkus, mitte inimtarkus. Jumala sõna tuleb kuulutada nii nagu ta on kirjutatud. (1Kr 2:6–9)
Esimesed kristlased rõõmustasid selle üle, mida nad olid kuulda saanud. Paulus ja Timoteos jagasid seda rõõmu muu seas koloslastega, kui hulk inimesi oli võtnud evangeeliumi vastu ja saanud sellest oma ellu igaviku elu lootuse. (Kl 1:4–6) Usk Kristusesse ühendas usklikke ja pani inimesed tegutsema oma ligimeste heaks. Vastsündinud Jumala lapsed tahtsid kuulutada kingituseks saadud evangeeliumi edasi ning teha seda ka laiemalt tuntuks. (1Ts 1:6,8)
Apostlite tegudes meile jutustatakse algkoguduse tagasihoidlikust elust: „Aga nemad püsisid apostlite õpetuses ja osaduses, leivamurdmises ja palvetes.” Kristuse koguduse ühenduses ja hoidmises saame meie Jumala sõna ravi oma südamele.
Tekst: Noora Tala-Kopperoinen
Tõlge: SK
Allikas: Siunaus, Ajankohtaista 2013
Julkaistu vironkielisessä kieliliitteessä 24.11.2015.
Blogit
Toimitus suosittelee
Viikon kysymys