Li­gi­me­se aus­ta­mi­ne on väär­tus, mida me nä­e­me ar­gie­lus. See tu­leb väl­ja meie kõnes, ar­va­mus­tes, te­gu­des ja suh­tu­mi­ses li­gi­mes­tes­se, üle­mus­tes­se, amet­ni­kes­se, va­lit­sus­se ja ühis­tes­se as­ja­des­se. Pra­e­gu rää­gi­tak­se pal­ju aus­tu­se puu­du­mi­sest. Va­he­te­va­hel tun­dub, et aus­ta­mi­ne on ma­dal­sei­sus. See teeb mu­ret pal­ju­de­le, kes tee­vad kas­va­tus­tööd.

Ka pal­jud ühis­kond­li­kud muu­tu­sed too­vad vest­lus­se as­ju, mis ära­ta­vad võib-ol­la tu­ge­vaid emot­si­oo­ne ja lahk­he­li­sid. Raha võimu ta­ga­jär­jed on üha sel­ge­malt näha meie ühis­kon­nas, kui va­es­te­le jääb hal­vem koht ja rik­kad ko­gu­vad va­ran­dust. Kel­le hu­vi­des on ma­jan­dus­li­kud ees­mär­gid ja kõva võit­lus? Mis tä­hen­dab meie ajal tee­ni­mi­ne, kus ini­me­ne as­tub tei­se ini­me­se kõrvale, et teda ai­da­ta? Kas me pa­ne­me tä­he­le abi­va­ja­jaid?

Sõna di­a­koo­nia on kree­ka kee­lest ja tä­hen­dab tee­nin­dust, tee­ni­mist. Di­a­koo­nia on krist­li­kul usul ja ar­mas­tu­sel põhi­nev tee­ni­mi­ne. See põhi­neb Piib­li õpe­tus­tel li­gi­me­se-ar­mas­tu­sest ning nagu alg­ki­ri­kus oli kom­beks, va­es­te eest hoo­lit­se­mi­sel. Di­a­koo­nia juu­res on ar­mas­tus, tahe tee­ni­da ja ai­da­ta. See ot­sib üles ini­mes­te häda ja kan­na­tu­sed, lee­ven­dab ja kõrval­dab need. Di­a­koo­nia püüab ära­ta­da ka ühis­kond­lik­ku ja rah­vus- va­he­list vas­tu­tus­tun­net.

Ela­mi­ne de­mok­raat­li­kus ühis­kon­nas, kus inim­vää­ri­kust aus­ta­tak­se, pole isee­ne­sestm­õis­te­tav. Seda võime kuul­da tih­ti te­a­be­va­hen­di­te kau­du maa­il­ma eri nur­ka­dest. Kas pe­a­tu­me mõtlema sel­le tä­hen­du­se üle en­da elus?

Pii­bel an­nab nõu: „Kui või­ma­lik, nii­pal­ju kui ole­neb teist, pi­da­ge rahu kõigi ini­mes­te­ga!” (Rm 12:18). Kui­gi me ei mõtle kõi­ki­dest as­ja­dest ühtmoo­di, saa­me siis­ki ini­mes­te­na aus­ta­da üksteist ja ves­tel­da ava­meel­selt oma li­gi­mes­te­ga. See li­sab usal­dust ja ta­gab rahu.

Pe­a­me rahu tih­ti­pe­a­le üksnes sõja, vä­gi­val­la ja ma­ha­su­ru­mi­se puu­du­mi­seks. See on mõis­te­na siis­ki märk­sa lai­em. Va­nas Tes­ta­men­dis esi­nev heeb­re­a­keel­ne rahu tä­hen­dav sõna ša­lom ja Uue Tes­ta­men­di kree­ka­keel­ses alg­teks­tis esi­nev sõna έιρηνη ei­ree­nee tä­hen­da­vad ka puu­tu­ma­tust, he­ao­lu, ter­vist ja ra­hu­soo­vi. Pau­lus nen­dib rahu üheks Vai­mu vil­jaks (Gl 5:22).

Krist­la­ne ei te­gut­se Ju­ma­la taht­mi­se jär­gi sun­ni­vii­sil, vas­tu­meel­selt ega pal­ga oo­tel. Jee­sus õpe­tas: „Aga suu­rim teie se­ast ol­gu teie tee­ni­ja!” (Mt 23:11). Siis­ki ei saa ini­me­ne pääs­te­tuks te­gu­de­ga, vaid usu­ga Kris­tu­ses­se, mis ilm­neb ar­mas­tu­se te­gu­des. Pau­lus kir­ju­tab: „Sest Kris­tu­ses Jee­su­ses ei mak­sa ümberl­õi­ka­mi­ne ega ümberl­õi­ka­ma­tus, vaid usk, mis on te­gev ar­mas­tu­se läbi.” (Gl 5:6) See on Jee­su­se õpe­tus­las­te tun­de­märk

(Jh 13:35).

Tekst: Ol­li Lohi

Tõlge: A. S.

Al­li­kas: Sii­o­nin Lä­he­tys­leh­ti 3/2014

Jul­kais­tu vi­ron­kie­li­ses­sä kie­li­liit­tees­sä 11/2014.