Piiblilugu Joosepi ja tema vendade kohtumisest Egiptuses on ilus kirjeldus armulikkusest ja andeksandmisest.
Inimlikult mõeldes oleks Joosepil olnud põhjust olla karm ja kibestunud oma vendade peale. Nad olid müünud tema orjaks Midjani kaupmeestele, ja selle tõttu sattus ta lõpuks aastaiks Egiptuse vanglasse.
Joosep kohtas oma vendi uuesti alles pika aja pärast, kui nad tulid Egiptusesse toitu otsima. Vaarao oli seadnud Joosepi kogu Egiptuse valitsejaks, ja tema ülesandeks oli olnud koguda vilja ikaldusaastate tagavaraks.
Joosep sai võimaluse oma vendadele kätte maksta. Ta ei siiski teinud nõnda. Ta nägi sündmustes sügavat eesmärki ja Jumala juhatust. Ta ütles oma vendadele: ”ärge kurvastage ja ärgu süttigu teil isekeskis viha, et müüsite mind siia, sest teie elu säilitamiseks läkitas Jumal mind eele. - - Seepärast Jumal läkitas mind teie eele kindlustama teile järeltulijaid maa peal ja hoidma teid elus, pääsemiseks paljudele. Niisiis ei ole teie mind läkitanud siia, vaid Jumal. ” (Ms 45:5–8.)
Joosep andis oma südames andeks
Vennad tõid Egiptusesse ka oma isa Jaakobi, ja kogu pere jäi sinna elama. Kui Jaakob suri, hakkasid vennad kartma, et Joosep lõpuks maksab neile nende kurjad teod kätte. Nad olid arvatavasti juba oma isa Jaakobi eluajal oodanud hirmuga päeva, millal Jaakob sureb. Hirmul olles saatsid nad Joosepile teate, kus nad viitasid oma isa sõnadele: ”Ja nad käskisid Joosepile öelda: ”Su isa andis käsu, enne kui ta suri, ja ütles: öelge Joosepile nõnda: Anna ometi andeks oma vendade üleastumine ja patt, et nad sulle on kurja teinud! Seepärast anna siis nüüd andeks oma isa Jumala sulaste üleastumine!” Meie ju teenime sama Jumalat kui sinu isa. (1 Ms 50: 16–17.)
Vennad olid usklikud mehed ja said aru, et nad olid toiminud valesti. Nad teadsid, et Joosep oli pääsenud võimule ja et ta saaks teha nende elu väga raskeks. Nad olid siiski kartnud ilmaasjata, sest Joosep oli juba oma südames neile andeks andnud.
Oma vendade palvele vastates tõi Joosep esile seda, et inimese ülesandeks ei ole kätte maksta; kohtumõistmise meelevald on ainult Jumalal. Ta ütles oma vendadele: ”ärge kartke! Kas mina olen Jumala asemik? Te mõtlesite küll minu vastu kurja, aga Jumal pööras selle heaks, et teha mis tänapäeval ongi tehtud: hoida palju rahvast elus. Ja nüüd ärge kartke, mina toidan teid ja teie väeteid lapsi!” (1Ms 50: 19–21.) See, et Joosep oli kogu südamest oma vendadele andeks andnud, ilmnes ka tema tegudes, sest ta kandis hoolt oma vendade perede eest.
Kohtumine Kristuse meelega
Võib ütelda, et Joosepil oli ”Kristuse meel” (Fl 2: 5–8). Ta ei tahtnud vastata kurjale kurjaga, vaid tahtis halastada ja julgustada. Usu kaudu sai ta aru, et ka ta ise oli saanud Jumalalt palju andeks ja et kõik tema ajalikud aardedki olid Jumala and.
Joosep ja ta vennad olid saanud olla Jumala koolis. Vennaksed olid pidanud alanduma ja paluma andeks oma kuritegusid. Nende sõnades ei ilmnenud enam niisugust ülbust kui aastaid varem, kui nad sundisid oma venna orjakaupmeestega kaasa minema.
Andekspalumine ja andeksandmine ei ole sageli kerge. Jumala riiki otsiv inimene peab minema meeleparanduse kitsast väravast, et sisse saada. (Mt 7: 13.) Samuti on igapäevase meeleparandusega: pattulangenud jumalalapsel ei ole alati kerge alanduda andeks paluma.
Ka andeksandmine on mõnikord väga raske. Kui ei suuda anda andeks oma lähedasele, võib südame vallata kibedus, millele järgneb palju ebameeldivaid tagajärgi. Ongi tähtis paluda Jumalalt väge, et suudaks nii anda kui ka paluda andeks. Kui Jumal aitab selles, saab süda vabaneda kibedusest ja patukoormatest. Sellele järgneb rõõmus ja halastav meel.
Tekst: Pekka Aittakumpu
Allikas: Siionin lähetyslehti 3/2015
Tõlge: H. S.
Julkaistu vironkielisessä numerossa 10.5.2017
Blogit
Toimitus suosittelee
Viikon kysymys