Sergei Gerasimov on vene kirikuõpetaja Koivisto vallast. Ta on saanud meeleparanduse armu venelastele peetud laagris Jämsäs.
Viimased kilomeetrid kokkutulekule sõites käib aukus teed pidi. Lapsed õues märkavad meid ning jooksevad tervitama. Suuremad lapsed räägivad hästi inglise keeles – teistega vestleme tõlgi vahendusel. Tervituste vahetamine ja nimede ütlemine õnnestub ka ilma tõlgita.
Johannese evangeelium sisaldab Jeesuse lahkumiskõne, milles Jeesus korduvalt õhutab oma jüngreid omavahelist armastust ehk vennaarmastust pidama: ”Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist!” (Jh 13: 34)
Piiblis on 150 psalmi. Need on kirjutatud aastatuhandeid tagasi. On tähelepanuväärne, et psalmid algavad õndsa inimese elu ning tema ja jumalatu inimese erinevuse kirjeldusega. Esimeses psalmis kirjeldab kirjutaja, kui õnnis on see, kes elab selles maailmas, aga ei osale selle maailma patuelus (Ps 1: 1). Jumala sõna on talle armas (Ps 1: 2). Ta kogeb oma elus Jumala õndsust (Ps 1: 3). Tema elu on hästi kaitstud, sest ”Issand juhib omade teed” (Ps 1: 6).
Jeesuse avalik tegevus algas, kui Johannes Ristija ristis ta Jordanijões. Jumal taevast tunnistas seda sündmust: „See on minu armas Poeg, teda kuulake!” (Mt 3:17) Sealt siirdus Jeesus kõrbesse, et valmistuda oma ülesandeks. Ta paastus 40 päeva, ja lõpuks katsus kiusaja näljast Jeesust mitmel kombel. Jeesus tõrjus kiusatused, viidates Jumala kirjutatud sõnale. Lõpuks ajas ta kuradi minema ja inglid tulid teda teenima.
Nende puhul sai teoks prohveti ennustus, mille järgi „nad kuulevad kõrvadega raskesti ja sulevad oma silmad, et nad silmadega ei näeks ja kõrvadega ei kuuleks, et nad südamega ei mõistaks ega pöörduks” (Mt 13:15). Kuuldu sõna ei tabanud südant. Kuuldud sõnast ei olnud neil kasu, sest see ei talletunud usu läbi kuulajaisse. (Hb 4:2.)
Võib-olla, et inimesel on olnud kõikidel aegadel pürgimus seostada usuasjadega midagi erilist ja imelikku. Variserid ja saduserid nõudsid Jeesuselt taevast tunnustähte (Mt 16:1). Korintoses esines keelterääkimise anni valet hindamist (1 Kr 14). Nüüdisaegses vaimulikus maailmas võib hinnas olla haigete parandamine või isegi katsed surnuid üles äratada. Näib, et paljudele ei jätkugi enam Piibli ilmutusest usu aluseks.
Piibel algab looga sellest, kuidas Jumal loob maailma oma sõnaga. Jumal rääkis kohe esimestele inimestele, Aadamale ja Eevale. Piibli kolmandas peatükis jutustatakse, kuidas inimene langes kiusatusse Jumala sõna mitte kuulata: „Kas Jumal on tõesti öelnud, et te ei tohi süüa mitte ühestki rohuaia puust?” (1Ms 3:1.) Pattulangemise tagajärjel inimene kahtleb, kas Jumala sõna peab paika.
Ristiusu esimene nelipüha tähendas päästeajaloo pöördepunkti. Jeesus avas oma jüngrite mõistuse pühadest kirjadest aru saama. Kirjutuste – Moosese seaduse, prohvetite kirjade ning psalmide – ennustused läksid täide Püha Vaimu väljavalamisega. Jüngrid said ülesande: „Tema nimel peab kuulutatama meeleparandust pattude andeksandmiseks kõigi rahvaste seas, alates Jeruusalemmast.” (Lk 24:47.)
Küsimus Jumalast on inimelu peaküsimus. Mingi meie inimlik oskus ei suuda siiski viia meid Jumala tundmisele. Meil puuduvad eeldused mõtlemise, tunde või meie tahte abil temaga ühendusse pääseda. „Tõesti, sina oled ennast varjav Jumal, Iisraeli Jumal, Päästja”, on tunnustanud Vana Testamendi prohvet (Js 45:15).
Üks efeslastele mõeldud kirja kesksemaid teemasid on usklike osaduse ja ühtsuse hoidmine ning selleks pakub nimetatud tekstilõik hulga praktilisi nõuandeid. Kõige suurem osa Pauluse õhutustest on selged: rääkige tõtt, ärge tülitsege, ärge rääkige sobimatult, kibedus ja raev ja viha ja kisa ja teotamine jäägu teist kaugele.
”Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist! Nõnda nagu mina teid olen armastanud, armastage teiegi üksteist! Sellest tunnevad kõik, et te olete minu jüngrid, kui te üksteist armastate.” (Jh 13: 34–35.)
Blogit
Toimitus suosittelee
Viikon kysymys
Toimitus suosittelee
Viikon kysymys